Kõige Populaarsem Linnatranspordi Rakendus Suure-Jaani.
Kõik kohalikud liikuvuse variandid ühes äpis
Aimla peatus - teisipäev ajakava
| Liin | Suund | Aeg |
|---|---|---|
| 46E | Uku | 15:40 |
| 46D | Uku | 15:49 |
| 46B | Uku | 18:31 |
Vaata Aimla, Suure-Jaani, kaardil
Suunajuhised asukohta Aimla, Suure-Jaani, kasutades ühistransporti
Järgnevad transpordiliinid on marsruutidega, mis mööduvad Aimla lähedusest
Buss:
Kuidas saada Buss abil sihtpunkti Aimla?
Vajuta Buss marsruudile, et näha samm-sammult suunajuhiseid, kaarte, liini saabumisaegu ja uuendatud sõiduplaane.
Buss peatused Aimla läheduses Suure-Jaani linnas
- Aimla,1 min kõndimist,
Buss liinid peatusesse Aimla linnas Suure-Jaani
- 46A,Viljandi Bussijaam,
- 46C,Suure-Jaani,
Küsimused & vastused
Millised on lähimad peatused sihtpunkti Aimla jõudmiseks?
Lähimad peatused sihtpunkti Aimla jõudmiseks on:
- Aimla on 35 meetrit, 1 min jalutuskäigu kaugusel.
Millised Buss liinid peatuvad Aimla juures?
Need Buss liinid peatuvad Aimla juures: 23
Mis on lähim buss peatus asukohta Aimla linnas Suure-Jaani?
Lähim buss peatus Aimla Suure-Jaani on Aimla. 1 min jalutuskäigu kaugusel.
Vaata Aimla, Suure-Jaani, kaardil
Ühistranspordiühendus Aimla peatus (ID: 8400013-1) Suure-Jaani linnas
Otsid linnas Suure-Jaani, Eesti suunajuhiseid peatusesse Aimla?
Lae alla Moovit App, et leida praegune sõiduplaan ja samm-sammult suunajuhised Buss marsruutide jaoks, mis läheksid läbi peatuse Aimla.
Otsid peatusele Aimla kõige lähedamaid peatusi? Vaata seda nimekirja sinu sihtpunktile kõige lähedamal olevatest peatustest: Aimla.
Buss:
Me muudame ühistranspordiga peatusesse Aimla sõitmise lihtsaks, mistõttu peavad üle 1.5 miljoni kasutaja Moovitit parimaks ühistranspordi äpiks, sealhulgas kasutajad linnas Suure-Jaani.
Use the app to navigate to popular places including to the airport, hospital, stadium, grocery store, mall, coffee shop, school, college, and university.
Aimla peatus kood on 8400013-1
Selle peatus esimene liin on 46E, kell 15:40, ja viimane liin on 46B, kell 18:31.
See peatus teenindab Atko Bussiliinid AS liine
Aimla, Suure-Jaani
Aimla, Suure-JaaniAimla on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Külas on olnud Aimla mõis. Külas asub osa Parika järvest, millest saab alguse Adula oja.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Suure-Jaani valda.
Ajalugu
Aimla külas Hundiaugu talu maadel paikneb külakalmistu (kasutusel ajaperioodil 11.-18. sajandini). Aimlast Kuhjavere küla suunas on olnud ka Suure-Jaani koguduse abikirik või kabel, mis oli juba 18. sajandiks varemeis. Seda, millal rajati Aimla veski, ei ole olnud võimalik tuvastada.
Aimla küla (Aimala) on mainitud esimest korda 1584. aasta Poola revisjonis, kuigi siis kuulusid küla alla hilisema Immaküla talud. Sel ajal oli küla Viljandi lossilääni all, eraldi mõisa mainitud ei ole. 1601 on Pärsti mõisa alla kuulunud küla (Haymuehle) all viis talu, mis hiljem hävinenud. 1624 on külas (Haymal) veel vaid üks talunik Hyrepil Andres. 1638. aastal kuulus Aimla Engelhardtidele kuuluva Navesti mõisa alla, 1688. aastaks juba eraldi mõisana. Navesti mõisast lõplikult lahutatud on Aimla mõis alles 1724. aasta adramaarevisjonis, kahe mõisa lahku löömisega kaasnes ka talumaade ümberkorraldamine.Varasema aja kohta on väidetud, et Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg (oli Viljandi komtuur 1554-1556 ja ordumeister 1557-1559) pantis Aimla 3500 Riia marga eest Vana-Võidu (Woidoma) mõisnikule Johann Wrangellile. 1560. aastal on Vene väed küll piirkonnas kõvasti rüüstanud, ka pandi põlema Wrangellile kuulunud Vana-Võidu mõis. 1595. aastal on Aimla antud Poola asehaldurile Eustachius Kurtzile ja liidetud temale kuulunud Pärsti mõisaga. 17. sajandil on Aimla läinud kaasavarana Wrangellidelt Albedyllide perekonna valdusse, kes müüsid Aimla 1697. aastal Navesti mõisnikule Gustav Friedrich Engelhardtile. 1726. aastal läks mõis aga Hartwig Wilhelm von der Howeni valdusse. 1792. aastal panditi mõis Olustvere mõisnikule Hans Heinrich Fersenile, kelle pärijate käes oli mõis nende lahkumiseni Eestist 1918. aastal.
Aimla kool tegutses aastail 1820-1875, kuni ühendamiseni Tääksi Tillureinu kooliga, Jaan Moor oli koolmeistriks Aimlas 1850-1875 ja Tääksis 1875-1895. Pärast 1926. aastat veeti hoone Aimlast ära.
Aimla küla liideti 1866. aastal loodud Olustvere vallaga. Aimla mõis võõrandati Eesti Vabariigi kasuks 1920. aastal, mõisakompleks pandi müüki, peahoonesse kolis Aimla metskonna keskus. Mõisakompleksis asunud juustutööstuses avati 1927. aastal Olustvere-Tääksi piimaühisuse koorejaam, mis töötas kuni aastani 1964. Mõisa saeveski üle võtnud August Soo läks 1938. aastal pankrotti. 1930. aastatel tegutsesid Aimlas Johannes Nõmme kauplus, Siimeri kauplus ja tarvitajateühisuse harukauplus.
1945. aastal loodi Aimla külanõukogu, mis eksisteeris 1954. aastani. Kolhoos "Võit" loodi 1948. aastal, ajutiselt eksisteerisid Aimlas 1949-1951 ka kolhoosid "Tasuja" ja "Lembitu".
